VIIMANE POSTITUS ARAHITIST

Tegelesin taga 2009 sügis kuni 24.04.2011. Ara kasvas ülesse Tallinna kandis mingis talus. Kuulisin seda, et oli käinud köögist laua pealt saia söömas väiksena:D

Enne mind oli taga tegeldud minule tundmatul moel. 2010 aasta alguses talvel sõitsin taga väga pikalt ilma sadulata.

Kevadel sõitsin päris pikalt ilma suulisteta valjastega. Esimese võistlusel käisime Kaarmal, kus saime 4. ja 5. koha.

Arahit arvas vist, et kummist on parem muru süüa:D Käisime Kaarma karika teisel etapil ka, kus saime meetrises parkuuris essa koha:D

Arahit on nunnupoiss sinisega:D Järgmised võistlused olid jaanipäev Väänas.

Soojendus oli maneezis, Arahit oli esimest korda seal. Parkuurid olid ka rasked, suht fail oli. 80 cm 8 kp ja meetrises tõrkusime välja. Pildil on näha, et Aadu hüppab meetrit, nagu see oleks 130:DHüppas ikka lahedalt:D
Vahepeal tuli pikk paus siise, juulikuuus oli väga palav, põhiliselt tegelesin ratsastusega.

Augustis käis Enge ka ühe korra trenni andmas. Võistlema läksime Iisakusse. 80cm oli 4 kp ja 95cm tuli süsteemi teine alla, samm ei klappinud. Parkuuri oli temaga üllatavalt kergem sõita, kui Väänas. Perilas oli taga veel lahedam sõita. Ratsastamistrennidest oli ikka palju kasu:D

Edasi läksime kolmeks päevaks Perilaase.

Rohelist takistus hüppab ta päris suure varuga. Meie ainukese puhta sõidu tegime viimasel päeval 85 cm parkuuirs. Arahiit oli tubli. Augustis hakkaski meie esimene tõusuperiood, enne seda oli mõõn. Tõus jäigi ketsma kevadeni, kuni ta ära läks. Trennides oli päris hea, galopis isegi hakkas vaikselt koonadama. Mõnsa oli seljas olla:D

Käisime veel Amblas, kus saime meetrsises neljanda koha. Parkuuris olin mina ainuke, kes lõikas, kõik tegid suured kaared. Süsteemi teise tõrkus jälle välja. Oma viga kah veits. Muidu oli väga tubli.

Viimasel pildil Arahiit: I can fly:P Osad takistused hüppas ikka päris suure varuga. Peale seda hüppasin temaga veel ühe korra oktoobris. Maie Kuke ütles tema kohta, et võimas hobune on:)

See ongi meist viimane trennipilt, mis mul olemas on. Peale seda pole ma rohkem temaga hüpanud, tingimused olid väga halvad ja pinnas ei võimaldanud ültse. Talvel käisin temaga nata vähem sõitmas. Palju kordi käisin niisama seljas Arahitil. Siis tegi ta opa ponirodeot, päris lahe oli seljas olla:D Alla ei käind. Olen taga käpla käind suht palju, mingi kolm korda oleme koos külili pand. Muidu oli ta ikka vägahea põuni. Ja läinud ta ongi...Esmaspäeval viidi ära. Hetkel on omanik Sirli Õunapuu, aga ta pidi mingiaeg Soome minema.
Loodan väga ja hoian pöialt, et tal hästi läheks. Loodan, et kuulen tast veel. Mitte ühegi teise hobusega pole mul nii head klappi olnud kui temaga. Loodan et saan veel sellistega tegeleda. Oli väga suur au teda välja sõita. Jään igatsema teda. Nüüd on mul Toshiba jäänd...Edaspidi ongi Toshiba blogi põhiteema vist:D Kirjutan teisest karvastest ka vahepeal:D
Arahitist on küll kahju, kuid mul pole temaga tulevikus teha midagi. Tahan edasi areneda, kuid tema piir jääb sinna 120cm parkuuride kanti. Kui ma oleks saand temaga korraliku tööd ja ratsastust teha, viiks ma ta nii kõrgele:D Hüppama ma igatahes panin ta:D Saabki pikk jutt läbi, kui kellegile meeldis, andke teada mulle. Ja kui kellegil on temast veel pilte vms, andke ka teada, oleksin väga tänulik:D